Painutatud metallvarbad
Ei ole mälestis

Tartu Katseremonditehase maa-alal säilinud salapäraste metallfiguuride autor ei olnud pikalt teada. Arvati, et kompositsiooni näol võis tegu olla nn isetegevusega, mil riiklikult tellitud kunstist inspireerituna otsustati ka kogukonnasiseselt midagi sellist valmis meisterdada. Esiti ei ole naivistlike lapsejoonistustena mõjuvaid kriipsujukusid raske hobitegevuseks liigitada, ent lähemal vaatlusel hakkab silma meisterlikult balansseeritud kompositsioon ning põnevalt lahendatud detailid. Tõepoolest, kahtlaselt oskuslikult kavandatud figuurigrupi autoriks osutus Lembit Saarts – mitmekülgne pallaslane ja 20. sajandi modernismi klassik..

Lembit Saarts (1924–2016) astus noorukina saksaaegsesse Pallasesse, jätkas nõukogudeaegses Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis ning siis juba spartalikus elukoolis Kasahstani vangilaagris. Kuus laagriaastat vaid kasvatasid Saartsi kunstijanu ning üsna pea pärast vabanemist kuulus ta koos Ülo Soosteri, Valve Janovi, Lüüdia Vallimäe-Margi, Kaja Kärneri, Silvia Jõgeveri ja Heldur Viiresega Eesti esimesse sõjajärgsesse mitteametlikku kunstirühmitusse, mis muutis ja värskendas oluliselt Eesti kunstimaastikku.

Põrandaaluse kunstitegevuse kõrvalt tuli siiski leiba teenida, mida Lembit Saarts tegi Tartus pedagoogilise kooli ja kunstikooli joonistusõpetajana ning katseremonditehase kunstnikuna. Tehases oli Saartsi ülesandeks vabriku esteetilise poole eest hea seismine, mis tähendas nii seinalehtede ja väljapanekute kujundamist kui ka tehasealale monumentaal-dekoratiivteoste organiseerimist ja kavandamist. Metallvarbadest painutatud figuuride näol on Saarts talle meelepärase kubistliku joonega kujutanud Tartu Katseremonditehases viljeletud tegevusalasid ning tasakaalustanud abstraktse kompositsiooni kohustusliku sotsialistliku rahutuviga. Pisut roostes ning kohati deformeerunud, on figuurigrupp tehasealal tänaseni säilinud, olles üks stiilipuhtamaid ja omanäolisemaid kompositsioone Tartu nõukogude dekoratiivkunstis.

Anu Soojärv