Audioretk valmis Nikolai von Glehni 180. juubeli tähistamiseks Nõmme LOV ja Tallinna Tehnikaülikooli Muuseumi koostööna. Audioretk sisaldab kahte rada: lillade nooltega märgitud rada “Park ja loss” tutvustab Nikolai von Glehniga seotud ehituspärandit, rahvajutte, aga ka Nõmme kujunemiselugu. Mustade nooltega märgitud rada “Must tuur” heidab valgust Glehnide perega seotud traagilistele lugudele.

Audioretke kuulamiseks on telefoni vaja allalaadida Navicupi aplikatsioon. Nikolai von Glehni teemalise audiogiidi leiab Navicupi keskkonnas „Nikolai von Glehn 180“ nime alt.

Vikipeedia tegeleb sellega, et muuta kogu inimteadmine kõigile kättesaadavaks. Siia alla kuulub ka teadmine kultuurimälestiste ja üldse kultuuripärandi kohta. Samas on palju sellest jätkuvalt peidus – pole ei artiklit ega ühteainumastki fotot. Sina saad aga aidata!

Käesoleva aasta Muinsuskaitsepäevade raames korjame fotojäädvustusi Eesti kultuurimälestistest. Kui sul on mõni foto, siis tule ja jaga seda ka teistega.

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonna arhiivi satuvad tavaliselt ainult need inimesed, kes otsivad Tallinnas asuvate mälestiste kohta mõnda dokumenti. Tegelikkuses on aga arhiiv kahel päeval nädalas avatud kõigile huvilistele ja muinsuskaitsepäevadel kutsumegi teid sinna sisse astuma. Arhiivispetsialist tutvustab arhiivi ja raamatukogu, näitab hoidlat ning räägib sealsetest dokumentidest. Põnevaimad arhivaalid on külastajatele ka vaatamiseks välja pandud.

Jalutuskäik Iru külas ja linnamäel kulgeb Pirita jõe ürgorus ning elamurajoonis, kus on peidus pärandit mitmest ajajärgust. Külastame üle saja-aastaseid militaarobjekte, meenutame mõisa- ja EÜE ajastut ning eepost. Jalutame 5–6 km ja aega kulub 2,5–3 tundi.

Osalustasu on 5 eurot, lastele on üritus tasuta.

Mänguline juhitud pereprogramm suunab otsima keskaegse kaupmehemaja jälgi. Uurime, miks olid selle maja omanikud ainult rikkad ja kuulsad inimesed ning kuidas see hoone teistest erineb. Kujutleme ennast kunstnik Ants Laikmaa õpilasteks, kuna just meie majas hakati esimest korda Eesti ajaloos õpetama kunsti eesti keeles. Olge valmis mängima ja fantaseerima! Tegevus toimub tänaval ja muuseumi siseruumides.

Palume enne tulekut registreeruda: https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSecbpGBKIi1QKEknn90BaPk2PnU3I5XPp1YcnepHEBQDAah_w/viewform Sooduspilet 3 eurot

Anija mõis kutsub muinsuskaitsepäevadel seiklema mõisapargis mõisaproua Mary jälgedes. Külalised on soodushinnaga oodatud avastama restaureeritud mõisa ja sealset püsinäitust.
Reedel, 10. septembril on kl 18 ja 20 kavas mõisapargi retk „Mõisaproua Mary jälgedes (pilet 5 eurot).

Muinsuskaitsepäevadel on härrastemaja püsinäituse „Mõisa aja lugu“ pilet soodushinnaga 5 eurot. Härrastemaja on avatud 12. sept kl 12–19.

Eesti Arhitektuurikeskuse ekskursiooniprogramm toob teieni muinsuskaitsepäevade raames põneva ajalooga arhitektuuripärli. Sel korral avanevad külastajatele eksklusiivse tuuri käigus Kalaranna fordi rasked uksed ja keerulised koridorid.

Kalaranna forti on tuntud erinevate nimede all ning kandnud läbi ajaloo ka erinevaid funktsioone.

Eesti Arhitektuurikeskuse ekskursiooniprogramm võimaldab Merekindlusesse teha sissevaate sel põneval hetkel kui kindluskompleks on läbi tegemas oma muutumist ning saada viimasel hetkel osa ka paljust sellest, mida juba lähitulevikus ei ole enam võimalik sellisel kujul kogeda.

Muinsuskaitse päevade raames saavad osalejad lunastada tuurile soodushinnaga pääsme, sisestades pääsmete müügi lehel Fientas ‘salasõna’ – PeidusPärand2021

Millised on värskete õendustundengite esimesed õppetunnid koolipingis ja praktikad päris patsientidega? Milliseid rõõme-muresid, eneseületusi-läbikukkumisi õendustundegeil meiega jagada on? Prantsuse Instituut ja Tervisemuuseum kutsuvad 9. septembril vaatama tõetruud, südamlikku ja muhedat dokumentaali “Iga viimne kui hetk” / “De chaque instant”, mis toob vaatajani selle osa medõdede tööst ja mõtetest, mis patsientide eest tavaliselt peitu jääb. Filmiseanss toimub Muinsuskaitsepäevade raames, mille läbivaks teemaks on tänavu “Peidus pärand”.

Kohtade arv linastusele on piiratud. Pileti hind on 3€ ja müük algab 2. septembril Tervisemuuseumi kodulehel. 

Osaleda saab kehtiva COVID-19-tõendiga, mis näitab, et olete vaktsineeritud, haiguse läbi põdenud või andnud negatiivse testi.

Näitus annab ülevaate seni veel säilinud monumentaal-dekoratiivkunstist Eesti eri paigus, tutvustab teoste saamislugusid ning hetkeolukorda. Kuigi XX sajandi jooksul on see kunstivorm nautinud suurt tähelepanu, siis viimastel kümnenditel on teoste käekäiku iseloomustanud pigem unustus ja hävinemine. Tänavused muinsuskaitsepäevad on andnud suurepärase võimaluse ka see osa meie põnevast pärandist peidust ning lisaks virtuaalnäitusele on näitusest tehtud ka väiksem pop-up näitus, mis muinsuskaitsepäevade ajal on avatud TLÜ akadeemilise raamatukogu ees.

See on ekskursioon, mis viib kõrgustesse! Eksklusiivne võimalus tutvuda harilikult külastajatele suletud Suurgildi hoone pööninguga. Osaleda saab sooduspiletiga.

Juba traditsiooniks saanud septembri teise reede jalgrattamatk on mõeldud Loo Keskkooli gümnaasiumiõpilastele, aga oodatud on ka muud huvilised. Ligikaudu 40 km pikkusele teekonnale jäävad Lagedi mõis, Saha kabel, Kostivere mõis, karstiala, Jõelähtme vabadussammas ja kirik, surnuaed, Rebala küla ja muinaskalmed ning endine fosforiidikarjäär.

Ekskursioonil saavad huvilised ülevaate ajast, mil praeguses keskraamatukogu hoones tegutses aristokraatlik Vene seltskondlik kogu (1895–1918), ning sajandivahetusel toimunud renoveerimisest, mille käigus taastati muu hulgas hoone välisilme. Peale ekskursiooni saab videosaalis vaadata Tallinna Keskraamatukogu kauaaegsele direktorile pühendatud dokumentaalfilmi „Ustavus raamatule. Aleksander Sibula aeg” (autor ja režissöör Vallo Kepp).

Eelregistreerimine ja lisateave e-posti aadressil ls@tln.lib.ee ja telefonil 683 0917.

Seminaril on kavas ettekanded Harjumaa keskaegse kultuuripärandi ja ajaloo teemal. Teemadeks on seekord Harjumaa keskaegsed mõisad (Villu Kadakas), Keila majalinnuse ehituslugu ja rekonstruktsioonikatsed (German Lebedev) ning muinaseesti eliit 13. sajandi Põhja-Eestis (Kristjan Kaljusaar)
Osalejatel on võimalus ühineda tuuriga Padise kloostri ja mõisa territooriumil.

Muuseumi kuraator Jaanika Juhanson tutvustab muuseumi kodutorni ja -hoovi. Kiikame Karjase hoovi, mille olemasolust teavad üksnes vähesed, ning külastame Tallinna linnamüüri üht mõnusaima õhkkonnaga kaitsetorni, Assauwe torni.

Üritusel saab tutvuda Kolga kaugema minevikuga. Kolgal on teada seosed Ojamaa Roma tsistertslastega, kes olid Kolgas isandateks kõige pikema aja vältel. Nimelt kuulus mõis aastail 1230–1519 tsistertslaste ordu Gotlandi Roma mungakloostrile (asutatud 1164), kes rajas Kolgasse kloostrimõisa.

Üritus toimub Kolga mõisa praeguse peahoone ees alal, kus kunagi asus kloostrimõis. Kloostri asukoht on markeeritud valgusinstallatsiooniga ja selle aluseks on võetud arheoloogide Villu Kadakas ja Erki Russowi „Arheoloogilised uuringud tsistertslaste Kolga Kloostrimõisa asukohas“ ning Piia Sandra Sandraku bakalaurusetöö „Ojamaa tsistertslaste Roma kloostri tegevus Kolgas“

Näitamisele tuleb video- ja pildimaterjale arheoloogiliste kaevamiste käigust. 

Mõisa esimesel korrusel on ürituse ajal avatud kohvik.

“Eesti Arhitektuurikeskuse ekskursiooniprogramm toob teieni muinsuskaitsepäevade raames veel ühe massiivse monumendi Eesti Rahvusraamatukogu kujul – see on hoone, mida kõik küll teavad, kuid mille põnevate käikudega ja nurgatagustega on tutvunud vaid vähesed.

Raamatukogu on tõepoolest täis üllatusi keldrist pööninguni – nii on näiteks ehk pisut veider teadmine, et hoonesse on projekteeritud bassein, hoone juurde kuulub amfiteater või tore avastus, et hoone katuseterrassilt avaneb Tallinna linnale üks unikaalsemaid vaateid, kust näeb kolmeteist kirikutorni. Seda suurepärast vaadet on võimalik tuuri külastajatel ka ise oma silmaga kogeda!

2021. aasta lõpul suletakse rahvusraamatukogu mitmeks aastaks, kuna raamatukogu on ees ootamas uuenduskuur ja mitmed vahvad arendused – nüüd on Sul unikaalne võimalus osa saada nii rahvusraamatukogu lugudest kui hoone kõige salapärasematest paikadest veel enne, kui raamatukogu mõneks ajaks end avalikkusele suleb! Samuti saab kuulda raamatukogu tulevikuplaanidest ja sellest, mis majas muutuma hakkab.

Muinsuskaitse päevade raames saavad osalejad lunastada tuurile soodushinnaga pääsme, sisestades pääsmete müügi lehel Fientas ‘salasõna’ – PeidusPärand2021″

Lasnamäele mõeldes meenuvad esimese asjana kõrged hallid üheksakorruselised paneelmajad. Tundub uskumatu, et veel 40 aastat tagasi asusid nendel aladel lihtsad talumajad ja kiviaiad, mille vahele jäid muinasaega meenutavad kultuskivid ja kivikalmed.

Matkal Mustakivist Irusse räägitakse lähemalt teele jäävatel aladel paiknenud varasemast asustusest ning on võimalus tutvuda Iru linnusest leitud esemetega. Giid on Tallinna Linnamuuseumi arheoloogiakogu hoidja Küllike Tint. Matk kestab ligikaudu 2,5 tundi.

Tuurid toimuvad eesti ja vene keeles.

Kehtib muinsuskaitsepäevade sooduspilet 10,9 eurot, mille saab osta Piletilevist.

Nagu me teame, peidab Kuusalu kirik endas kõiksugu huvitavaid üllatusi, mis ilmuvad aeg-ajalt päevavalgele. 2020. aastal puhastati ja eksponeeriti pikalt kiriku raamihoones peidus olnud pruudivaip, mille tikkisid kohalikud käsitööarmastajad ja koguduse naised 1958. aastal. Seitsme ruutmeetri suurune ristpistetehnikas vaip on rõõmsalt värvikirev. Selle valmistamiseks on kasutatud käsitsi värvitud villaseid lõngasid ja aluseks lahti harutatud suhkrukotte.

Töötuppa mahub kuni 12 inimest. Töötuba juhendab kunstipärandi nõunik ja tekstiilirestauraator Janika Turu.

Registreeruda saab 6. septembrini aadressil janika.turu@muinsuskaitseamet.ee.

Väikesel kogukonna foto- ja joonistuste näitusel (mille loomisse olid kaasatud ka kohalikud lapsed) tutvustame Harku mõisa piirdemüüri. Näituse avamisel on kavas samateemaline arutelu, mis annab meie kohakogemusele ja elutundele ehk jumet ja värvi ning loodetavasti ka uusi avastusi.

Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe lossis paikneb üks Eesti suurejoonelisemaid nõukogude aja lõpust pärinevaid pannoosid. Ekskursioonil saab tutvuda Evald Okase teose põneva ajalooga lähemalt. Osaleda saab sooduspiletiga.

Üritustel tutvustame tšuvaši rahvakultuur köögi, esemete, ehete ja meistrite töökodade kaudu, aga tuttavamaks saab ka Eestis elavate tšuvaššide eluga. Ootame osalema lapsi ja nende vanemaid, Tallinna elanikke ja külalisi, teadlasi ning inimesi, kellele pakub huvi rahvakultuur ja meie muuseumi tegevus, samuti tšuvaššide ajalugu.

11. sept kl 12–19 ja 12. sept kl 12–18: Tulge tutvuma tšuvaši rahvustoitudega: pakume naadi-muna, kartulipüree ning mooni- ja linaseemnetega pirukaid, taimeteed ja traditsioonilist ahjus kaua küpsetatud juustu. Toitu saab maitsta, kaasa osta, lisaks saada retseptid ja valmistamisjuhendid.

Mõlemal päeval kl 13.30–15.30: Koos vanematega valmistame lastele kaitsenukke. Väiksematele pakume võimalust valmistada tšuvaši rahvariietes pabernukke.

Mõlemal päeval kl 15.30–16.30: Ekskursioon muuseumis. Tutvume esemetega, soovijad saavad registreeruda muuseumi sõpradeks.

11. sept kl 12–19 ja 12. sept kl 12 –18: Võimalus tutvuda ehetega, millega tegeleb Tšuvašimaal terve pere. Põhimõte on näidata vanu ehtetraditsioone nüüdisaegseid materjale kasutades. Väljas on veel rahvusmärgid ja ornamendid, mida saab ka osta. Need võivad sobida nii rahvuslikus stiilis kui ka igapäevariietuse juurde.

Eesti Arhitektuurikeskuse ekskursiooniprogramm võimaldab muinsuskaitsepäevade raames teha tutvust ka Balti Puuvillavabriku massiivse hoonete kompleksiga, mis ärkab tasapisi uuele elule. Puuvillavabrik on laiemalt tuntud ka kui Balti Manufaktuur või rahvasuus Sitsi vabrik.

Balti Puuvillavabrik on olnud Tallinna suurimaid tööstuskomplekse, mis oma enam kui 120-aastase ajalooga pakub avastamist nii arhitektuuri- kui ajaloohuvilisele. Hoone ehituse planeerimisega alustati 1898. aastal arhitekt Rudolf Otto von Knüpfferi projekti järgi ja valmides oli manufaktuurihoone oma 230 m pikkusega Tallinna suurimaid hooneid üldse.

Muinsuskaitse päevade raames saavad osalejad lunastada tuurile soodushinnaga pääsme, sisestades pääsmete müügi lehel Fientas ‘salasõna’ – PeidusPärand2021

Tallinna vanalinn pakub peale märkimisväärsete hoonete silmale veel mitmekülgset ilu, muu hulgas suuremaid ja väiksemaid aedadega sisehoove. Ekskursioonil avastame üheskoos selliseid „salaaedu“. Osalemine sooduspiletiga.

Üritusel tutvutakse Tallinna Nõmme piirkonna ajalooliste tänavanimedega. Nii Nõmmel kui ka teistes linnades ja asulates on tänavanimesid aja jooksul korduvalt muudetud poliitilistel ja muudel põhjustel. Kuna Nõmme oli varem iseseisev linn, siis kattusid selle paljud tänavanimed Tallinna tänavate nimedega – näiteid on palju.

Tallinna Perekonnaseisuamet kutsub tutvuma ameti kasutuses oleva ajaloolise hoonega. Kauni juugendvilla omaaegse Lutheri vaimu ja õhustikuga saab tutvuda ekskursioonil, mida juhib ameti peaspetsialist Kalmar Ulm.

Tallinna ühe märgilisema juugendehitise projekteerisid 1910. aastal Peterburi arhitektid puidutööstur Martin Lutheri tellimusel. Mööblitöösturi suvevillana mõeldud hoone leidis hiljem, kui perekond Luther kolis sõjasündmuste eel Saksamaale, kasutust eri eesmärkidel. Sõja järel ehitati hoonesse korterid ja alates 1956. aastast tegutses siin lastepolikliinik. 1983. aastast on juugendvilla Tallinna Perekonnaseisuameti kasutuses. See on ühtlasi üks vähestest piirkonna omaaegse miljöö saarekestest, mis on siiani säilinud ja mis peitub Pärnu maanteega piirneval ajaloolisel haljastul.

Tallinna sünagoogi külastatakse giidi saatel. Ta räägib Tallinna sünagoogide ajaloost ning tutvustab sünagoogi palvesaali, püha laegast, kus säilitakse rikkalikult kaunistatud ümbrises Toorarulle (pärgamendile kirjutatud viies Moosese raamat), rituaalse puhtuse basseini mikve ja judaismi kombeid. Sel päeval saab näha pühakirja rulle ja esemeid, mis on pärit Tallinna ja Tartu kunagistest sünagoogidest. Huvilised võivad külastada ka Tallinna sünagoogis asuvat Eesti Juudi Muuseumi.

Palume tulekust ette teatada. Registreerimine algab Eesti Juudi Muuseumi Facebooki-lehel 5. septembril kell 11.

Sünagoogi võivad tõendi esitamisel siseneda ainult täielikult vaktsineeritud inimesed (vaktsineerimiskuur peab olema lõpetatud 14 päeva varem) ja viimase kuue kuu jooksul koroonaviiruse läbipõdenud inimesed.

Vaatame seest vana tuletõrje voolikutorni (valminud 1939, kogu kompleksi arhitekt Herbert Johanson) ja saame ülevaate tuletõrjujate elust-olust viimase saja aasta jooksul.

Kehras asuva hoone Pargi 17 pööningult leidsid maja kunagise omaniku Ottomar Laamani järeltulijad käsikirja pealkirjaga „Wapside vandeselts“, millel pole autori nime. Nad andsid käsikirja hoiule Kehra muuseumi. Nüüd on käsikiri vormistatud kirjastuses Argo raamatuks ning lisatud on kommentaarid ja oletused võimaliku autori kohta.

Raamatu esmaesitlus on kavas 11. septembril Tallinnas Kadrioru kirjandusfestivalil, kus sellest kõnelevad ajaloolased Andres Adamson ja Andres Kasekamp. Järgmisel päeval tutvustame raamatut ja üle 80 aasta peidus olnud käsikirja leidmise lugu Kehra muuseumis, kus osaleb ka ajaloolane Andres Adamson. Üritusel on võimalik soetada endale raamat otse kirjastuselt.

Vikipeedia tegeleb sellega, et muuta kogu inimteadmine kõigile kättesaadavaks. Siia alla kuulub ka teadmine kultuurimälestiste ja üldse kultuuripärandi kohta. Samas on palju sellest jätkuvalt peidus – pole ei artiklit ega ühteainumastki fotot. Sina saad aga aidata!

Käesoleva aasta Muinsuskaitsepäevade raames korjame fotojäädvustusi Eesti kultuurimälestistest. Kui sul on mõni foto, siis tule ja jaga seda ka teistega.

Huvilistel on võimalus osa saada tervituskontserdist (kell ja 12), tutvuda kooli ajaloo ja väljapanekute ning osaleda purjekate meisterdamise töötoas või kirjasule meisterdamise töötoas.

Vikipeedia tegeleb sellega, et muuta kogu inimteadmine kõigile kättesaadavaks. Siia alla kuulub ka teadmine kultuurimälestiste ja üldse kultuuripärandi kohta. Samas on palju sellest jätkuvalt peidus – pole ei artiklit ega ühteainumastki fotot. Sina saad aga aidata!

Käesoleva aasta Muinsuskaitsepäevade raames korjame fotojäädvustusi Eesti kultuurimälestistest. Kui sul on mõni foto, siis tule ja jaga seda ka teistega.

2019. aastal valminud film räägib sõjaeelsest Narvast, Narva hävitamisest 1950. aastail ja sellest, mida teha edasi. Filmi autorid on Maarja Lõhmus, Marina Koreshkova ja Sergey Tsvetkov. Filmi ühisvaatamisele järgneb arutelu koos Narva Muinsuskaitse Seltsi liikmetega. Film on eesti keeles venekeelsete subtiitriga.

Ringkäigule ootame osalema algklassilapsi. Neil on võimalus külastada Jõhvi kindluskirikut ja selle muuseumi, uurida kiriku ümbrust ning tutvuda muististega. Peale ringkäiku saab täita töölehti.

Vikipeedia tegeleb sellega, et muuta kogu inimteadmine kõigile kättesaadavaks. Siia alla kuulub ka teadmine kultuurimälestiste ja üldse kultuuripärandi kohta. Samas on palju sellest jätkuvalt peidus – pole ei artiklit ega ühteainumastki fotot. Sina saad aga aidata!

Käesoleva aasta Muinsuskaitsepäevade raames korjame fotojäädvustusi Eesti kultuurimälestistest. Kui sul on mõni foto, siis tule ja jaga seda ka teistega.

Muinsuskaitsepäevadel korraldab Eesti Piimandusmuuseum oma territooriumil aardejahi. Osalejad peavad läbima teekonna ja täitma igas punktis ühe ülesande. Lõpus ootavad üllatused. Teekond viib mitmesuguste esemete juurde, mis kõik on piimandusega seotud. Aardejaht on mõeldud peamiselt õpilastele, aga osaleda võivad ka teised huvilised.

Tammsaare muuseum Vargamäel avastab muinsuskaitsepäeval muuseumi ümbruses paiknevat peidus maastikku. Uurime ja võrdleme „Tões ja õiguses“ kirjeldatud maastikku praegusega. Räägime sellest, miks ei filmitud linateost „Tõde ja õigus“ muuseumis ning mis oli muuseumi lähistel sellist, mis sai filmis siiski olulise rolli. Otsime kraave, räägime soosillast ja soosaartest.

Matk kestab 1,5–2 tundi. Pane ennast kindlasti kirja (muuseum@vargamae.ee, tel 5340 3461), sest kohtade arv on piiratud.

Piletiga 5 (4) eurot on võimalus samal päeval külastada ka muuseumit.

Ekspeditsioon kulgeb mööda iidset maanteed, mis ühendas Ida- ja Lääne-Eestit ning mille tarbeks ehitati vähemalt tuhatkond aastat tagasi kilomeetripikkune Rumbi soosild. See oli vajalik raba ületamiseks. Meieni on see iidse maantee soosild jõudnud sellisena, nagu Poola väed selle 1604. aastal rekonstrueerisid, mistõttu kutsusid kohalikud seda „pohla sõjateeks“. Üle-eestilise tähtsusega kaugmaanteena kaotas see tee oma tähtsuse 18. sajandil.

Retk sisaldab retrobussiga sõitu Väätsalt jalgrattamuuseumist soosilla ühte otsa, misjärel läbitakse paarikilomeetrine teekond jalgsi. Peale matka viib buss osalejad tagasi alguspunkti. Retk kulgeb raskel maastikul, kus pole igapäevast käimist olnud ligikaudu sajandi jagu. Selga soovitame panna putuka- ja oksakindlad riided ning jalga kindlasti kummikud!

Bussisõit maksab 5 eurot, retk ise on tasuta.

Vikipeedia tegeleb sellega, et muuta kogu inimteadmine kõigile kättesaadavaks. Siia alla kuulub ka teadmine kultuurimälestiste ja üldse kultuuripärandi kohta. Samas on palju sellest jätkuvalt peidus – pole ei artiklit ega ühteainumastki fotot. Sina saad aga aidata!

Käesoleva aasta Muinsuskaitsepäevade raames korjame fotojäädvustusi Eesti kultuurimälestistest. Kui sul on mõni foto, siis tule ja jaga seda ka teistega.

Piilume üheskoos Põltsamaa lossi varemete vahele: vaatame, mis seal juba olemas on, ja saame teada, mis tulekul. Giidituuril on võimalus külastada ka tellinguid ja muid paiku, kuhu tavakülastaja muidu ei pääse. Anna oma tulekust ette teada aadressil muuseum@poltsamaa.ee, sest nii saame tagada kõigile meeldiva ja turvalise olemise.

Kavas on kunstiajaloolase Jüri Kuuskemaa vestlus-loeng Põltsamaa linnuse ning sealt leitud ajalooliste esemete teemal, samuti jalutuskäik muuseumis.

Avinurmes kooti lõimeripstehnikas omapärase mustriga vaipasid 1950.–1970. aastail väga ulatuslikult ning neid müüdi üle Eesti. Ent nõukogude aja keerulistes oludes tehti mõlemat suuresti salaja, mistõttu on see pärandkäsitöö jäänud laialdasema tähelepanuta. Avinurme Ajavaka pärandikool on lükanud käima Avinurme põrandateki kudumise kursused, et seda traditsiooni tutvustada ja taaselustada. Oleme seadnud sisse Ajavaka a-teljee kuue eri ajastust pärineva kangasteljega, millel vaipu koome. A-teljeesse on üles pandud ka traditsiooniliste Avinurme vaipade näitus.

Põltsamaa saksa kalmistu on selle asula kasvamisele ja arengule kaasa aidanud inimeste viimne puhkepaik. Kalmistupargi miljöö ja üldilme on väga paljus säilinud, sest see paik on olnud alates 1940. aastatest maha jäetud. Terviklikult säilinud esinduslik kalmistu on ühtlasi Põltsamaa kihelkonna aja- ja kultuuriloo ning kalmistukultuuri arengu suurepärane näide. Seal on näha eriilmelisi kabeleid ja hauakujunduse eri etappe ning see annab ülevaate nii metalli- kui ka kivitöömeistrite tööst pooleteise sajandi vältel. Ringkäik pikalt unustuses olnud kalmistul avab huvilistele seni vähem teadvustatud kalmistut ja tema väärtusi.

Terviklikult säilinud miljööga Rutikvere mõisa kalmistu on Rutikvere von Pistohlkorside viimne puhkepaik. Ligikaudu 150 aastat vana kalmistu on oma eraldatuses veel vähe avastatud. Neogooti stiilis matusekabeli ja kunstiväärtuslike hauatähistega matmispaik on oma autentsuses avastamist väärt. Ringkäik avab seni vähem teadvustatud kalmistut ja tema minevikku. Oodatud on kõik kunsti-, pärandi- ja koduloohuvilised.

Vikipeedia tegeleb sellega, et muuta kogu inimteadmine kõigile kättesaadavaks. Siia alla kuulub ka teadmine kultuurimälestiste ja üldse kultuuripärandi kohta. Samas on palju sellest jätkuvalt peidus – pole ei artiklit ega ühteainumastki fotot. Sina saad aga aidata!

Käesoleva aasta Muinsuskaitsepäevade raames korjame fotojäädvustusi Eesti kultuurimälestistest. Kui sul on mõni foto, siis tule ja jaga seda ka teistega.

Tutvustame Rehbinderi majas sajandeid varjus olnud seinamaalinguid ja seda, kuidas sünnib uus muuseum.

18. sajandi lõpus ehitatud klassitsistlik linnapalee rändas peale kahe perekonna valduses olekut Rakvere linna haldushooneks juba 1826. aastal. Vaatamata paljudele ümberehitustele püsis uurijates õrn lootus, et algsest siseviimistlusest on midagi alles. Esimest korda tehtigi hoones uuringuid alles 2020. aastal ja leiti väga palju põnevat alates maalingutest kuni isegi tapeetideni, mis olid krohvikihtide all peidus.

Hoone soklikorrusele rajatakse lähitulevikus Virumaa Muuseumide püsiekspositsioon ja teisele korrusele ekspositsioon, mis annab põhjaliku ülevaate Eesti ajaloolisest mööblist. Eesti ajaloolise mööbli keskus deponeerib lisaks oma kogudele parimaid näiteid 23-st Eesti muuseumist. Koos ajutiste näitustega sünnib hoonesse huvitav ja pidevalt põnevat materjali tutvustav muuseum.

Tulge uudistama ja saate aimu, kuidas inspireerib üks ajalooline hoone oma leidudega uue muuseumi sündi.

Teabepäeva alustame kirikust, kus vaatame kunstimälestisi, mis on seal pidevalt nähtaval. Seejärel suundume pastoraati, kus tutvume nende esemetega, mida igapäevaselt näha ei saa. Mälestisi tutvustab ning varade hoidmise ja hooldamise teadmisi jagab Kadri Tael Muinsuskaitseametist. Järgneb vabas vormis vestlus kohvilauas. Oodatud on kõik kunsti-, pärandi- ja koduloohuvilised.

Välinäituse „Rakvere uks – linnaruumis nähtav või nähtamatu pärand?“ põhjal tutvustab selle kuraator Kaja Visnapuu Rakveres leiduvat ainulaadset uksetüüpi, mida paigaldati majade välisusteks aastail 1924–1953. Rakvere-tüüpi uksi on säilinud teadaolevalt 13 majal, ühtekokku 15 ust. Lisaks näitusel näha olevatele vaadeldakse tuuri käigus lähemalt nelja Rakvere-tüüpi ust, mis asuvad kesklinnas.

Eesti tipparhitekti Alar Kotli vanemad Johan ja Elsa Kotli olid eelmise sajandi alguses Väike-Maarja kogukonna eestvedajad ning mitmekülgsed aktiivsed arendajad. MTÜ Kotli Maja on loodud eesmärgiga taastada Kotlite kodumaja ja tutvustada perekonna pärandit nii kohalikul tasandil kui ka laiemalt. Kotli majas on seni korraldatud Kotlite pereliikmete tegevusaladel hulgaliselt koolitusi ja õpitubasid, nüüd on jõutud püsinäituse esimese osa eksponeerimiseni.

Näituse on koostanud Karin Paulus, Anu Kotli ja Kadri Lepik, valmimisele aitasid kaasa seltsi liikmed ja sõbrad. Väljapanek on valminud Eesti Kultuurkapitali, Euroopa Liidu „LEADER“-meetme ja Väike-Maarja valla toetusel.

Näituse orgaaniline osa on elamu, mille arhitekt Alar Kotli projekteeris 1932. aastal oma vanematele. 10. septembril on võimalik peale näitusega tutvumise vaadata ringi ka Kotli maja kõigis ruumides ning saada teada selle ajaloost ja edasistest plaanidest.

Koristustalgutel on aastaid suletud olnud Andja mõisa tuuleveski uksed avatud. Värsked omanikud jagavad huvilistega hoone ajaloolist tausta ja lugusid. Pererahva ja veskiga on oodatud tutvuma nii Andja küla elanikud kui ka kõik teised huvilised, kes soovivad aidata kaasa ühe ajaloolise maamärgi korrastamisele. Talgulisi ootab talgusupp. Tööriistad ja muud vahendid on korraldajate poolt. Talgud toimuvad koostöös Rakvere vallaga, kes on samuti väga huvitatud, et ühte mahajäetud tuuleveskisse tuleks elu, ning et veski oleks avatud ja saaks kogukonna osaks.

Kulina mõisa lahtiste uste päeval tutvustatakse mõisa restaureerimisel tehtud avastusi ning näidatakse põnevaid maalinguid, salapeidikut ja külalistele enamasti suletud ruume. Lapsed saavad osaleda aardejahil.

Muinsuskaitsepäevadel on kavas Eesti Politseimuuseumi näituse „Ajalugu vormides“ erikülastused, kus saab näha saab mitmesuguseid politseivorme, sealhulgas päris haruldasi. Osalejatele jutustatakse värvikaid taustajutte, sest vormiriiete ja nende lisandite välisilme kujunemine ja ajalugu on väga paeluv. Külastajaid oodatakse koos giidiga külastama ka muuseumi peamaja. Aega tuleks varuda 1,5 tundi.

Üritusel saab näha renessansi- ja barokiaja õukonnatantse. Huvilistel on võimalus ka ise tantsida. Samuti on avatud linnuse näitused, suveniiripood ja Ivo Schenkenbergi kõrts.

Päev on täis sündmusi. Kavas on giidituur härrastemajas (kell 12- 14 ja kell 16-18) ja ülevaate saab mõisatoodangu teekonnast härraste söögilauale (14 – 16). Loengul tutvustatakse mõisaajastu etiketti (18 – 21). Terve päeva vältel esitavad noored muusikud kauneid palasid.

Pilet 5 eurot

Vikipeedia tegeleb sellega, et muuta kogu inimteadmine kõigile kättesaadavaks. Siia alla kuulub ka teadmine kultuurimälestiste ja üldse kultuuripärandi kohta. Samas on palju sellest jätkuvalt peidus – pole ei artiklit ega ühteainumastki fotot. Sina saad aga aidata!

Käesoleva aasta Muinsuskaitsepäevade raames korjame fotojäädvustusi Eesti kultuurimälestistest. Kui sul on mõni foto, siis tule ja jaga seda ka teistega.

Ajaloolane Ülla Paras ning ajakirjanik, giid ja suur ajaloosõber Kaire Reiljan juhivad jalutuskäiku Haapsalu vanal kalmistul. Peatume linna jaoks oluliste isikute puhkepaikadel ning tuletame meelde jälgi, mis on neist kogunenud aja- ja kultuurilukku.

Haapsalu vana kalmistu rajati 18. sajandi lõpul ja kuni linna piiril oleva Metsakalmistu kasutuselevõtuni maeti enamik Haapsalu inimesi just siia. Ülla Paras on kirjutanud, et see kalmistu on koht, kus puhkab Haapsalu ajalugu: siin on Hunniused, Krusenstiernid, Gernetid, de la Gardie’d, Alverid, Büllid ja teised. See on auväärne paik …

Matsalu rahvuspargi koostöökogu teabepäeval tulevad kavasse ettekanded: Ants Hein „Matsalu mõis kunstiajaloolase pilguga“.
Kaja Lotman „Hoyningen-Huenede suguvõsa Matsalus“.
Terje Luure „Varasemad tegevused Matsalu mõisas“.
Kalle Kõllamaa „Matsalu mõisa looduskaitselised väärtused“.

Ringkäik kommentaaridega Matsalu mõisasüdame hoonetes ja maastikel
(Hein, Luure ja Kõllamaa) ning arutelu teemal „Kuidas kaitsta Matsalu mõisa väärtusi“.
Tegemist on väliüritusega, mistõttu palume riietuda soojalt. Soovitatud on niiskuskindlad jalatsid.

Kohale palume tulla tervena ning järgida Covid-19 piiranguid!
Info ja eelregistreerimine kuni 9. septembri või kohtade täitumiseni: krista.kallavus@keskkonnaamet.ee.

Osalejate arv on piiratud!

Ajalooürikutes kirjapandu põhjal on Haapsalu linna piiranud mere poolt üle kilomeetri pikkune ringmüür, maa poolt on kaitset pakkunud aga veekraav ja muldvallid. Paraku on juba aastasadu kõik maapealsed märgid müürist kadunud ning kuni eelmise sajandi keskpaigani sootuks kaheldi selle olemasolus. Tõestuse, et need kahtlused on alusetud, tõid 1950.–1960. aastate müürileiud. Sellest ajast peale on kaevamistööde käigus suudetud koguda müüri kulgemise, konstruktsiooni, rajamisaja ja väravate paiknemise kohta järjest rohkem andmeid.

Arheoloog Anton Pärn on viimastel aastakümnetel tegelenud linnamüüri kulgemise joone rekonstrueerimisega. Teeme koos temaga ringi ümber kunagise müüriga kaitstud ala ja saame ülevaate põnevast uurimisloost.

Jalutuskäigul osaleja saab retkele kaasa müüri asukohta näitava linnaplaani. Sügavama huvi korral soovitame juba enne tutvuda (või taastutvuda) Anton Pärna artikliga, mis ilmus Läänemaa Muuseumi toimetiste 2018. aasta numbris:
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=JVlaanemaamuustoim201807.2.6.1

Kavas on meelelahutuslik loosiauhindadega veebiviktoriin, mille teema on kadunud ja vähetuntud majad ning nende lood Pärnu (kultuuri)ajaloos.

Vikipeedia tegeleb sellega, et muuta kogu inimteadmine kõigile kättesaadavaks. Siia alla kuulub ka teadmine kultuurimälestiste ja üldse kultuuripärandi kohta. Samas on palju sellest jätkuvalt peidus – pole ei artiklit ega ühteainumastki fotot. Sina saad aga aidata!

Käesoleva aasta Muinsuskaitsepäevade raames korjame fotojäädvustusi Eesti kultuurimälestistest. Kui sul on mõni foto, siis tule ja jaga seda ka teistega.

Avatud on Sindi kalevivabriku kanganäitus. Säilinud kangad on pärit kodudest ja Sindi muuseumist. Võimaluse korral näitame näitusel filmikatkendeid kunagisest kalevivabrikust.

Üritusel saab tutvuda 1880. aastal Treimani küla mereäärsele karjamaale ehitatud vana veskiga, mille uksed avab sel päeval veski praegune perenaine Pille. Uudistada saab veski kolme korrust ja kuulata kunagise möldri järeltulija Virve pajatusi. Selle tuuleveskiks ehitatud hoone ajalugu on põnev. Saame näiteks teada, mille jõul veski kõik need aastad töötas, kuidas kerkisid veski ümber taluhooned ning milliseid omal ajal moodsaid uuendusi võtsid ette naabrimehed Vodemar Davitsoni ja Arnold Oja.

Näitus on avatud raamatukogu lahtiolekuaegadel, raamatukogu ajaloost saab ülevaate ka raamatukogu kodulehelt: raamatukogu.surju.ee. 

Jalgrattamatk toimub 11. septembril algusega kell 13.00 raamatukogu juurest. Rattamatkal sõidame mööda raamatukogu endistest asukohtadest, edasi-tagasi tuleb marsruudi pikkuseks umbes 9 km.

Teaduspäeval saab kuulata loenguid reisilaevaliiklusest Suurel väinal, jääteest ning mälestusi väinaületamisest, sealhulgas sellest, milliseid huvitavaid ja kohati ohtlikke seikasid on sadamas ja merel ette tulnud. Lisaks kõneleme muhulastest Lääne-Eestis: miks ja kuhu on nad oma kodusaarelt välja rännanud ning kas nemad ja nende järeltulijad tähtsustavad oma Muhu juuri? Kõnelejad on Eesti Meremuuseumist, Virtsu Arenguseltsist ja Muhu Muuseumist.

Muhust Virtsusse sõiduks on tellitud 19-kohaline buss saartelt tulevate huviliste jaoks.

Vikipeedia tegeleb sellega, et muuta kogu inimteadmine kõigile kättesaadavaks. Siia alla kuulub ka teadmine kultuurimälestiste ja üldse kultuuripärandi kohta. Samas on palju sellest jätkuvalt peidus – pole ei artiklit ega ühteainumastki fotot. Sina saad aga aidata!

Käesoleva aasta Muinsuskaitsepäevade raames korjame fotojäädvustusi Eesti kultuurimälestistest. Kui sul on mõni foto, siis tule ja jaga seda ka teistega.

Virtuaalnäitus on seotud viimasel paaril aasta restaureerimistöödega Räpina mõisa peahoones. Tutvustame nende tööde käiku ja tööde käigus välja tulnud leide, mille kaudu saame veidi avada ka hoone ehituslugu. Soovime näidata just neid detaile, mida ilusaks vuntsitud saalis paraku enam näha ei saa.

Kuulata saab ettekannet Mehikoorma kiriku ajaloost ja kuulata ansambli Rändaja kontserti.

Vikipeedia tegeleb sellega, et muuta kogu inimteadmine kõigile kättesaadavaks. Siia alla kuulub ka teadmine kultuurimälestiste ja üldse kultuuripärandi kohta. Samas on palju sellest jätkuvalt peidus – pole ei artiklit ega ühteainumastki fotot. Sina saad aga aidata!

Käesoleva aasta Muinsuskaitsepäevade raames korjame fotojäädvustusi Eesti kultuurimälestistest. Kui sul on mõni foto, siis tule ja jaga seda ka teistega.

Tutvustame alajaamahoonet (1947), mille ehitasid 1945. aastal loodud Orgita Elektriühisuse liikmed. Alajaam ei tegutse enam, hoone on kasutusel eramuuseumina. Huvilised saavad teada, kuidas toimis alajaam ja töötas selle sisseseade. 

Lisaks teeme sissejuhatuse siinsesse pärandkultuuri. Räägime Orgita Suurkülas 1930. aastatel tegutsenud seltsidest-ühingutest, uudistame Järve talu maadel asuva järve kaldal tegutsenud Haimre Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu Orgita kogu pritsikuuri aset ning säilinud tuletõrje veevõtukohta.

Võimalus on teha ka väike jalutuskäik sumbküla kiviaiaga ümbritsetud külatänaval, vaadata 19. sajandist säilinud talukompleksi ja uudistada vanu talutöö riistu.

Näitus kohalikest etnograafilistest ja fantaasiasõlgedest

Avatud on nelja kunstniku kummitusteemaline ühisnäitus Sutlema mõisas. Näitusel osalevad kunstnikud Rein Meresaar, Juri Ivanov, Epp Haabsaar ja Arvi Anderson.

Meile on teada legend Põhjasõja-aegsest lahingupaigast Hiiekivi juures – see on kivi lõhkamise katse juures tulnud välja kuldkarikas. Lähedusse olevat maetud kaks Rootsi kindralit ja üks Vene kindral. Nende hauapaiku tähistavad kivid, mida me otsima lähemegi. Retke giid on Virve Õunapuu.

Vikipeedia tegeleb sellega, et muuta kogu inimteadmine kõigile kättesaadavaks. Siia alla kuulub ka teadmine kultuurimälestiste ja üldse kultuuripärandi kohta. Samas on palju sellest jätkuvalt peidus – pole ei artiklit ega ühteainumastki fotot. Sina saad aga aidata!

Käesoleva aasta Muinsuskaitsepäevade raames korjame fotojäädvustusi Eesti kultuurimälestistest. Kui sul on mõni foto, siis tule ja jaga seda ka teistega.

Saaremaa Toidufestivali raames kutsuvad Saaremaa ja Muhumaa külad huvilisi endale külla, et tutvuda külade lugudega, peidus pärandiga ja maitsma põnevaid maitseid. Külade lahtiste uste päeva eesmärk ongi tutvustada Saare maakonna kogukondade lugusid, kooskäimiskohti, majade ehitamise põhjuseid, ajalugu ja nende käekäiku tänapäeval. Räägime oma tegemistest, pakume kehakinnitust ja ajame külalistega mõnusat juttu!

Üritusel saab tutvuda Eesti ainsa siin enne teist maailmasõda ehitatud ja siiani seilava laeva, kahvelkuunar Hoppetiga. Eesti rannikul aastail 1925–1926 ehitatud laevale on Rootsis antud riigile tähtsa kultuuriobjekti tunnustus, kuna selle ehitasid eestirootslased, st rannarootslaste kogukond. Laev sõidab nüüd taas Eesti lipu all. Kavas on giidiekskursioon ja põnevat vaatamist. Kohapeal on veel näha viikingipurjekas ja rannarahva traditsioonilised puupaadid. Tutvustame Eesti merenduskultuuri ja -traditsioone.

Vikipeedia tegeleb sellega, et muuta kogu inimteadmine kõigile kättesaadavaks. Siia alla kuulub ka teadmine kultuurimälestiste ja üldse kultuuripärandi kohta. Samas on palju sellest jätkuvalt peidus – pole ei artiklit ega ühteainumastki fotot. Sina saad aga aidata!

Käesoleva aasta Muinsuskaitsepäevade raames korjame fotojäädvustusi Eesti kultuurimälestistest. Kui sul on mõni foto, siis tule ja jaga seda ka teistega.

Teatri Kodu ilus ja väärikas hoone seisab Tartu vanalinnas Jakobi ja Lutsu tänava nurgal. Selles kaunilt renoveeritud 18. sajandi puuhoones asub kogu maailmas ainulaadne mänguasjamuuseumist inspireeritud teater, kus saab vaadata etendusi, teha ise teatrit, mängida ja meisterdada ning avastada ja uurida teatrimaailma nurgataguseid. Oma praeguse ilme sai hoone 2010. aastal, mil see riikliku tähtsusega arhitektuurimälestis tehti keldrist kuni pööninguni korda ja maja all olev liivgi sõeluti kaunis põhjalikult läbi.

9. septembril toimub Teatri Kodus ekskursioon, millel osalejad saavad teada põnevatest seikadest ja avastustest, mis tulid ilmsiks hoone renoveerimise ajal. Ekskursiooni juhib Tartu Ehituse projektijuht Üllar Juhanson, kes puutus maja rikkaliku siseeluga renoveerimise aegu kõige lähemalt kokku. Valida on kaks algusaega. Palume registreeruda: https://www.mm.ee/uritused/ekskursioon-mis-on-teatri-kodu-sees-09-09

Kutsume avastama kiviaegset Tarbatat rattatuuril, mida juhib Eesti Rahva Muuseumi (ERM) muuseumipedagoog Anti Lillak.

Kes võinuks uskuda, et vana hea Tartu juured ulatuvad eriti vanasse kiviaega? Veel kõvasti enne, kui Toomemägi ehitati rauaajal täis uhkeid linnuseid ja muid ehitisi, nautisid kiviaja inimesed Emajõe laiska voolu ning tegid oma eluks vajalikke tegemisi. Linnapilti pole neist inimestest küll suurt midagi näha jäänud: ei ühtki meso- ega neoliitilise algupäraga tänavat, kirikuvaret ega paadisilda. Kiviaeg on osanud ennast teistmoodi ära paigutada – nii, et väga lihtsalt teda enam ei näegi. Aga kui segada kokku terake ERMi inimeste teadmisi ja ivake juhust, võib kiviaeg ennast huvilise silmale tasapisi ilmutama hakata nii siin- kui ka sealpool Emajõge.

Tuur algab Tartu Kesklinna Keskuse juurest, kust liigume läbi kesklinna Karlovasse ja Ihastesse. Osaleda saab kuni 20 inimest, kellel on oma jalgratas.

Vajalik on eelregistreerimine ERMi kodulehel: https://www.erm.ee/et/rattatuur-kiviaegase-tarbata-radadel

Ringkäik Tartu ülikooli kunstimuuseumis näitusel „Surma pale. Elu vägi surimaskides“ kutsub avastama surimaskide salapärast maailma. Esmakordselt on Eestis ühele näitusele koondatud peaasjalikult Eesti mäluasutuste hoidlates varjul olnud 28 surimaski. Neist vanim on võetud 217 aasta eest filosoofilt Immanuel Kantilt, värskeim aga 2017. aastal meie seast lahkunud lavastajalt Kalju Komissarovilt. Näituse kuraatorid Ken Ird ja Anu Rae räägivad mitmete surimaskide näitel nende võtmise ajaloost, põhjustest, aga ka põnevaid seiku paljude Eesti ja rahvusvaheliste kultuuri- ning teadustegelaste elust ja surmast. Kõrvalepõige tehakse ka teaduslukku, et selgitada, kuidas on omavahel seotud surimaskid ja tänapäevaks ümber lükatud pseudoteadused füsiognoomia ja frenoloogia.

Sissepääs on muinsuskaitsepäevade raames TÜ kunstimuuseumi sooduspiletiga 3 eurot.

Palume kassas esitada Covid tõend, mis kinnitab Covid-19 vastu vaktsineerimist, selle haiguse läbipõdemist või negatiivset testitulemust.

TYPA kutsub Muinsuskaitsepäevade ajal tutvuma ka meie peidetud pärandiga – sellele saate pilgu heita meie angaaris, mille uksed sel päeval erandkorras külastajatele avanevad.

Külastajad saavad piiluda meie laohoonesse, kus hoiame mõningaid masinaid ja seadmeid, mis muuseumisaali pole mahtunud. Samuti saab kaasa lüüa raamatute sorteerimises ja raamaturebimises (milleks see vajalik on, selgub juba koha peal).

Angaarikülastus on tasuta, muuseumikülastus sel päeval aga 25% soodsam.

Eriti on oodatud vanavanemad, kuna järgmisel päeval – 12. septembril – tähistatakse vanavanemate päeva!

Vikipeedia tegeleb sellega, et muuta kogu inimteadmine kõigile kättesaadavaks. Siia alla kuulub ka teadmine kultuurimälestiste ja üldse kultuuripärandi kohta. Samas on palju sellest jätkuvalt peidus – pole ei artiklit ega ühteainumastki fotot. Sina saad aga aidata!

Käesoleva aasta Muinsuskaitsepäevade raames korjame fotojäädvustusi Eesti kultuurimälestistest. Kui sul on mõni foto, siis tule ja jaga seda ka teistega.

Vikipeedia tegeleb sellega, et muuta kogu inimteadmine kõigile kättesaadavaks. Siia alla kuulub ka teadmine kultuurimälestiste ja üldse kultuuripärandi kohta. Samas on palju sellest jätkuvalt peidus – pole ei artiklit ega ühteainumastki fotot. Sina saad aga aidata!

Käesoleva aasta Muinsuskaitsepäevade raames korjame fotojäädvustusi Eesti kultuurimälestistest. Kui sul on mõni foto, siis tule ja jaga seda ka teistega.

Tähelepanu all on väikelinnade, alevite ja külade kultuuriväärtused. Seminaril on kavas viis ettekannet ja ringkäigul tutvustatakse Kolga-Jaani alevikku.

Viljandi Muuseum kutsub Janis Tobrelutsu juhitud ringkäigule „Viljandi unustatud käsitöölised ja kaupmehed“.

Ringkäigul peatutakse Viljandi unustusse vajunud käsitööliste ja kaupmeeste perekondade lugudel. Tänaseks rohtunud, enam või vähem nooblite hauatähistega perekonnaplatsid kõnelevad meile kreisilinna omaaegsest vilkast äritegevusest, aga ka haridus- ja kultuuriloost.

NB! Palun tule vaid juhul kui oled terve ning ei ole kokku puutunud isikutega, kel on tuvastatud koroonaviirus.

Lalsi kirku taastamine viimase viie aasta jooksul on ilus näide kogukonna panusest pärandi hoidmisel. Avame kiriku uksed kõigile huvilistele, et tutvustada tehtud töid ja kiriku ajalugu, jagame kogemusi talgute korraldamise ja restaureerimistööde läbiviimise osas. Muinsuskaitsepäevade puhul on üheks päevaks avatud konservaatorite töötuba, kus saab lähedalt jälgida konserveerimistöid ikooniseina, ikoonide ja kirikuinventari puhastamisel. Toimuvad giidituurid ja avatud on heategevuslik kogukonnakohvik.

Kodanikualgatuse Loov Viljandi linnatuur viib huvilised sedakorda poeetilisematele radadele: paikadesse Viljandi linnas, mis on aja muutudes omandanud perifeeria tähenduse. Muinsuskaitsespetsialist Joosep Metslang juhatab tuuril osalejad unustatud pärliteni mööda Tasuja puiesteed, Talli tänavat, Reinu teed, Hiie puiesteed Ugala teatrini, seejärel mööda Paala teed, Kevade ja Vene tänavat, Pärnu maanteed ja Piiri tänavat.

Osalejatel on võimalik toetada tuuri korraldajaid annetusega.

Vikipeedia tegeleb sellega, et muuta kogu inimteadmine kõigile kättesaadavaks. Siia alla kuulub ka teadmine kultuurimälestiste ja üldse kultuuripärandi kohta. Samas on palju sellest jätkuvalt peidus – pole ei artiklit ega ühteainumastki fotot. Sina saad aga aidata!

Käesoleva aasta Muinsuskaitsepäevade raames korjame fotojäädvustusi Eesti kultuurimälestistest. Kui sul on mõni foto, siis tule ja jaga seda ka teistega.

Äratame muuseumikogude pärandi toel ellu mälestused Võru linna vanadest kaunitest majadest. Valik Kreutzwaldi tänava hoonete aknaid saab plakatid, kus on näha endisaegsed ehitusplaanid ja fotod. Muuseumi kodulehel jätkuv virtuaalnäitus ootab juba muuseumisse jõudnud lugudele lisa ka linnarahvalt. Plaani järgi jääb näitus üles pikemalt tühjana seisvate hoonete akendele ja virtuaalnäitusena kodulehele. Soovime näitust edaspidi jooksvalt uuendada.

Urvaste seltsimajas on seoses muinsuskaitsepäevadega avatud käsitöömeistrite ruumid, väljapanekul on näitused nii saalis kui raamatukogus ja olemas on ka kohvikunurgake. Tutvust saab teha akende restaureerimise tööga. Kell 18 vaatame filmi “Pärand. Anu Raud” ning kohtume Anu Raua ja filmi produtsendi Erik Norkroosiga. 

Navi kolmas ajaloopäev keskendub fotograafialie ja arheoloogiale. Kuulatakse loengut kahel teemal – “Fotograafia ajaloos Vana Võrumaal”, esineb teenekas foto – ja filmimees Ago Ruus ja “Esivanemaid otsides: viimaseid arenguid arheoloogias”, kõneleb prof Aivar Kriiska. Ajaloopäeval on vanade fotode väljapanek huvilistele vaatamiseks. Oodatud on kõik ajaloohuvilised! Osalejatel palutakse kaasa võtta huvipakkuvaid fotosid. 

Retkel tutvustatakse Vastseliina aleviku lähikonnas olevate kalmistute ja matmispaikadega, mis on seotud eri ajastutega. Kuna 12. september on vanavanemate päev, siis on manalateega seotud kombeid ja tavasid kuulama oodatud mitme põlvkonna huvilised. Retk lõpeb ajas unustatud Vastseliina Serga kalmistul, kus kuulatakse sel kevadel sealt üles leitud, 1840. aastast pärit lugu „kui Vastseliina mehed keisri juures käisid“. Lugu on seotud erilise hauatähisega. Jutuvestja on Kaja Tuul.