Smalt
36 ruutmeetrit
Kunstimälestis nr 21 924

Kunagise Tartu Katseremonditehase sööklasse valmis 1974. aastal Ukraina päritolu kunstniku Vassili Tovtini kavandi järgi hiiglaslik kolmemõõtmeline mosaiikpannoo. Pannoo koosneb segu sisse vajutatud erivärvilistest smaldist tessera-tükkidest.

Katseremonditehas oli omal ajal edasipüüdlik ja kunsti soosiv ettevõte ning tööruumide ilmestamiseks osteti ohtralt kohalike kunstnike loomingut, kuid 1973. aastal otsustati saali kaunistuseks tellida suurejooneline mosaiikpannoo Tovtinilt. Tellijale idee selgitamiseks tegi kunstnik pannoost väikese kipsist mudeli, mille alusel valmistasid hiljem mosaiigi kohalikud töömehed. Selleks toodi kohale mitukümmend kilo kõrgkuumusel sulatatud eri värvi smaldikamakaid, millest kohapeal raiuti bakeliidist otstega meisliga sobivaid tükke. Smalditükkide kinnitamiseks kasutati epoliimi ja tsemendi baasil segatud mastiksit ning ladumine võttis aega kolm nädalat. Ladumise ajal tehti pannoole muudatusi, kuna kunstniku määratud värvitoonid tundusid olevat kohati liialt erksad. Julged värvid, mis esmapilgul justkui kokku ei sobitugi, loovad väga dünaamilise teose, mis kasvab ja muutub. Tessera’test on laotud geomeetrilisi vorme: poolkaari, ringe, kolmnurki, ruute ja laineid. Esineb suuri värvi- ja vormikontraste, kui ka pehmeid sujuvaid üleminekuid.  Oma diplomitöös tehase endiseid töötajaid küsitlenud Krista Sõster on kirjutanud et töö võeti valmimise järgselt väga külmalt vastu, ilmselt just kasutatud eksootilise värvigamma tõttu. Tõsi, sarnaseid elavaid vorme ning jõulist värvikasutust võib Tovtini sünnimaa monumentaalkunstis näha sageli. Katseremonditehase mosaiik on kui tükike Nõukogude Ukraina pärandit, mis oma temperamentsuses Eestis kahtlemata harjumist vajas.

Kunstiteos asus valmimise ajal ruumiliselt heas asukohas   –  sisse astudes jäi otsaseinale ja kummalgi pool olid suured aknad, mis valgustasid tööd, lüües värvid särama ja tuues esile töö reljeefsuse. Tänapäeval on ruumi jaotus muutunud – algne suur saal on jaotatud kaheks kontoriruumiks, mis takistab teosest tervikmulje saamist. Lisaks ei asu teos avalikus ruumis, mistõttu ei ole see laiemale vaatajaskonnale eksponeeritud. Siiski on teos mälestisena riikliku kaitse all ning 2020. aasta juunis konserveerisid pannoo Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna tudengid – kinnitati suures koguses irdunud tessera-tükke ning mosaiigikaod taandati toneeringutega.

Hilkka Hiiop, Varje Õunapuu