Keraamika, segatehnika
Ei ole mälestisena kaitse all

Ants Vares (1940) lõpetas 1958. aastal Tartu Kunstikooli teatridekoratsiooni eriala. Nagu sel ajal tavaks, suunati lõpetaja tööle – Varesest sai toonases Kingissepa kultuurimajas tegutsenud Saaremaa rahvateatri kunstnik.

Oma Lennuki-nimelist laeva õla peal kandvat Kalevipoega ja temal kõrval justkui järgmises stseenis mehe hauale kive kandvat Lindat on kunstnik kujutanud sel ajal suunda näidanud karmi stiili võtmes. Tegemist oli sulaajal domineerinud kujutamisviisiga, mis püüdis distantseeruda sotsrealismi pidulikkusest, kuid hoidis olude sunnil kinni eelmise perioodi teemadest nagu füüsiline töö ning vormelist „sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik”. Karmi stiili kunstnikud kompisid võimalusi laenata väljendusvahendeid sajandialguse modernismist ning sellegi kompositsiooni puhul võime tajuda peidetud viiteid rohmakale ekspressionismile. Teisalt on selles pildis palju iseloomulikku sellele, mis sai tooni andvaks kuuekümnendate visuaalkultuuris: eri materjalide ja tehnikate sünteesimine, üldistav käsitluslaad ning lakooniline värvivalik.

Lennuterminal avati 1962. aastal. Arhiivifotodelt on näha, et ootesaal oli sisustatud Bauhausi-võtmes modernistliku metallist „torumööbliga”. Kuidas selline sisustus lennujaama sattus, ei ole teada, kuid omal ajal võis kogu tervik jätta iseäranis moodsa mulje. Korduvate renoveerimistööde käigus on hinnalised mööbliesemed kaduma läinud, kuid pannoo püsib vapralt tänaseni.

Gregor Taul