Keraamika, sgrafiito, vitraaž, metall, keraamika-betoon
Ei ole mälestistena kaitse all

Tsaariajal kuurortasulaks kasvanud Narva-Jõesuu kogus populaarsust nõukogude perioodilgi – siia rajati arvukalt nii kohalike kui ka üleliiduliste asutuste puhkebaase ja sanatooriumeid. Üheks suuremaks ja elitaarsemaks puhkeasutuseks, mis tol ajal kerkis, oli puhkekodu „Mereranna”. Seda asus 1962. aastal kavandama Narvas baseeruv üleliidulise alluvusega sõjatehas „Postkast nr. 2” (hilisema nimetusega „Baltijets”), esimese korpuse valmides läks see aga Nõukogude Liidu Keskmise Masinaehituse Ministeeriumi bilanssi. Selle neutraalse nimetusega ministeeriumi alluvuses toimis tegelikult liidu aatomi- ja sõjatööstus ning selle üheks osaks oli ka nimetatud Narva tehas.

Aastatel 1969–1976 valminud mitmest korpusest koosneva kompleksi kavandasid arhitektid Pärtel Tarvas ja Helgi Margna ning arvestades prominentset tellijat, sai kasutada toona Nõukogude Liidus defitsiitseid viimistlusmaterjale ja uudseid tehnilisi lahendusi. Olukorda arvestades pöördus Tarvas 1964. aastal Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti eesmärgiga saada majja ka toona populaarseks, kuid siiski kalliks osutunud monumentaalkunsti. Plaan õnnestus ning esimese taiesena paigutati I korpuse kinosaali Leo Rohlini kavandatud värvitud šamotist valmistatud figuurigrupp. Töö fragment valmis juba 1965. aastal autori diplomitööna ja kujutab päikese suunas vaatavaid mehi-naisi-lapsi. 1969. aastaks valmis sama autori käe all I korpuse fuajeesse sgrafiitotehnikas Narva ümbruse kaart, 1985. aastal lisandus selle vastasseinale samas tehnikas Eesti kaart. Rohlini kavandatuna valmis I korpuse sissepääsu kõrvale keraamiline ažuurne kera.

Kompleksi II korpuse ette kavandas armeenia taustaga, kuid Eestis õppinud skulptor Mkrtitš Mazmanjan teokarpi (teise legendi kohaselt merelainet) meenutava metallskulptuuri ning sama korpuse seinale kaks kõrvuti paiknevat merekarbifiguuri. Metallskulptuure leidus ka interjöörides ning I korpuse sisehoovis. 1979. aastal paigaldati I korpuse fuajeesse Dolores Hoffmanni kavandatud aken-pannoo „Tähistaevas”, mis autori arvates olevat kogu Eesti suurim vitraaž üldse. Samal aastal valmis basseiniruumi otsaseinal Aet Andresmaa-Tamme ja Mare Soovik-Lobjaka erivärvilistest keraamilistest plaatidest ja betoondetailidest moodustatud kompositsioon.

Puhkekodu „Mereranna” kompleks on üks vähestest peaaegu autentsel kujul säilinud nõukogudeaegsetest puhkerajatistest Narva-Jõesuus. Praegu on hoone osaliselt kasutuses hostelina, suuresti seisab aga tühjana. Mainitud teostest on teadmata Rohlini kera ja Hoffmanni vitraaži saatus, teised teosed on algses asukohas säilinud.

Madis Tuuder