Ei ole mälestisena kaitse all

Töörahva riigiks tituleeritud Nõukogude Liidus oli lihttöölise staatus au sees, nõukogude töölisrahvast ja selle saavutusi heroiseeriti, tööliste ennastsalgavus pidi olema aluseks helgema tuleviku – kommunismi – poole liikumisel. Ideoloogiliselt oluline oli ka näidata töölisrahva, kes lõpuks kapitalistliku tsaaririigi kukutas ja võimu enda kätte haaras, kannatusi ja püüdlusi. Olgugi et säärane ideoloogia oli seest õõnes ja see püsis vaid riiklikult mahitatud poliitika najal, sütitas paatoslikkus, millega töölisrahvast ülistati, siiski paljudele selle riigi kodanikele usku paremasse tulevikku. Üheks vahendiks säärase ideoloogia levitamisel oli muuhulgas ka kangelaslikke töölisi kujutavate monumentaalkunstiteoste rajamine.

Üheks sündmuseks, mille jäädvustamine mainitud ideoloogiat sobivalt toetas, oli 1872. aasta augustis Kreenholmi manufaktuuris toimunud streik, mille käigus umbes 4500 töölisest 500 oma töö kehvade töö- ja olmetingimuste pärast seiskas. Tegu oli Tsaari-Venemaa tolle aja ühe suurema tööliste väljaastumisega ning selle lõplikuks mahasurumiseks kutsuti kohale isegi sõjavägi.

Streigi 100. aastapäevaks püstitatud monument paikneb Kreenholmi manufaktuuri jalakäijate pääsla kõrval asuvas puistus, kust tööliste massid alates tsaariajast tööle ja koju minnes mööda liikusid. Teose esiplaanil on skulptuur uhke ja eneseteadlikuna mõjuvast seisvast naisest. See asub madalal platvormil ja on tegelikkusest vaid veidi suurem, aidates võimendada võrdsustunnet ning nägemust, et streikijad olid täiesti tavalised inimesed, just nagu sada aastat hiljem selle ümber liikuvad töölised. Naisfiguuri taustaks oleva paeplaatidega kaetud müüri keskmes on pilvena mõjuv kogu abstraheeritud nais- ja meesfiguuridest. Tuleb aga nentida, et esiplaanil kõrguv naistööline mõjub dominandina pisut eksitavalt. Streigi ajal töötasid Kreenholmi vabrikutes valdavalt mehed, ka mässajate hulgas andsid tooni just nemad. sada aastat hiljem, nõukogude ajal, oli Kreenholmi näol tegu aga juba vaieldamatult naiste maailmaga ning kangelasliku mehe kujutamine poleks olnud säärases paigas, pealegi tugeva naiste linna kuvandiga Narvas, kohane.

Täna on monument tervikuna säilinud, seda ümbritsev puistu on mõõdukalt heakorrastatud. Algselt hästi läbi komponeeritud haljastus monumendi ümber on aga kaduma läinud.

Madis Tuuder