Graniit
Kõrgus 430 cm
Kunstimälestis nr 3394

Kärdla ringtee servas asub Eesti kõige raskem monument – viietonnine sõduripea 35 tonni kaaluval graniitalusel. Teos valmis 1966. aastal Hiiumaa kaitselahingute 25. aastapäevaks: 1941. aastal toimus Hiiumaal lahingutegevus Vene ja Saksa vägede vahel. Hiiumaal kui piirialal on hulk jälgi ja märke sõjategevusest, Kivi-Jüri on neist nähtavaim, teose militaarne taust aga pole nii laialt teada.

Endel Taniloo sõduripead tunnevad Hiiumaal kõik, ent mitteametliku nime järgi: saarel teatakse teda Kivi-Jüri nime all. Enne sõda kuulus krunt, millel monument praegu asub, Kärdla ühele rikkamale mehele Jüri Postile. Kui 1966. aastal Postide maale monument püstitati, hakati sõdurit õige pea vanaperemehe järgi Jüriks kutsuma. Monument omakorda aga andis nime naabruses asuvale külalistemajale ning toimib juba aastakümneid orientiirina, mille järgi mandrilt saabunud külalistele teed juhatada.

Graniitpostamendile tõstetud sõduripea kannab nõukogude armee kiivrit, mis varjab suurema osa peast, ent on võrdlemisi üldistatud kujundusega – kes pole kursis sõjavägede
peakatetega, ei pruugi arugi saada, millist armeed kivisõdur esindab. Karmiilmelise sõduri tausta avab graniitpostamendile graveeritud eesti- ja venekeelne tekst: „Hiiumaa kaitselahingute kangelastele 1941”. Kuna tegemist on okupatsioonivõimu püstitatud sõjamonumendiga, kerkis ka Hiiumaal 2000. aastate alguses küsimus, kas teos ikka peaks Kärdla tuiksoonel asuma. Ent kuna Taniloo kivisõdur on niivõrd stiliseeritud, ei seosta isegi kohalikud elanikud sõduripead Hiiumaa kaitselahingutega, vaid on karmist sõdurist teinud „oma poisi” – muu hulgas on Kärdla koolilõpetajatel olnud kombeks kevadeti Kivi-Jüri pead pesta.

Mia Maria Rohumaa