Tagasi kaardi juurde

Lihula kultuurimaja peeglisaali seinamaalid ja kohviku vitraažid

Valmimisaasta: 1989 (monumentaalmaal), 1990 (vitraaž)

Aadress: Pärnu maakond, Lihula, Tallinna mnt 1a

Autor Eva Jänes

Seko
160 x 3240 cm, 52 m²
Tinavitraaž
140 x 62, 6 tk
Ei ole mälestistena kaitse all

Lihula mõisahoone naabruses asuvas orus laiub orgaaniliselt maastikku sulandudes EKE Projektis kavandatud hiiglasemõõtu postmodernistlik kultuuritempel, mille autor on Rein Tomingas ja mis valmimisaastal tunnistati Eesti aasta parimaks ehitiseks. Hoone välisfassaadi keskosas kõrguvad pikad aknad peidavad enda taga peegelsaali, mille kujundus sündis hoone sisearhitekti Maire Kanguri ja monumentaalmaalija Eva Jänese koostöös.

Peeglitega avardatud tumedates toonides tantsusaali ülaosas, raske puitkarniisi kohal vastu lage, kulgeb katkematu lindina poolabstraktne pannoo. Lisaks akende kõrval olevatele seintele sisaldab kitsaid peegleid kassettlae puit-metallkarkass, mis võimendab mastaapse teose peegeldusi lakkegi. Üleelusuuruseid lopsakaid taimemotiive kujutavad maaliliselt rikkad pinnad on tasakaalustatud ühetooniliste geomeetriliste aladega. Lämbe suveõhtu roosades, rohelistes ja kollastes toonides kompositsiooni taimemaailma sekka on tilgutatud maarahvale realistlikku äratundmisrõõmu pakkuvad linnukesed ja loomad. Pannool esinevad ka üksikud inimfiguurid, sealhulgas jalga keerutav balletitantsija, kuid teos oleks võitnud, kui autor oleks need elemendid välja jätnud.

Karin Pauluse raamatust „101 nõukogude aja ehitist” (2019) võib üllatusega lugeda, et Eva Jänes olevat selles maalis kujutanud nõukogude aja stampatribuutikat – sirpi ja vasarat ning rahutuvisid. Eelarvamus kriitiku peas võib panna tonte nägema ka seal, kus neid ei ole – teoses on leitav küll kuusirp, kuid mitte enamat. On kahetsusväärne, et kogu loomingus ausalt üksnes kunsti liini ajanud autorile määritakse kaela nõukogude atribuutika kasutamine ning tema laulva revolutsiooni tuultes sündinud looduse suurust ülistav teos pannakse ühte ritta Evald Okase Maarjamäe lossi punamaaliga.


Aasta hiljem kohviku akendele loodud kolm vitraažakent lummavad põneva värvikooslusega: sinine, laimiroheline, lilla, roosa. Kunstnikule omastest küllastunud värvidest loob läbitungiv valgus seekord täiesti ebamaise kirka värviharmoonia. Tunnustust väärib ka vitraažidel esinevate rüütlifiguuride (linnuse naabrus!) hea stilisatsioon – siinkohal on tükiline vitraažitehnika ka ise kunstnikule heaks koostööpartneriks olnud.


Reeli Kõiv