Segatehnika
Ei ole mälestistena kaitse all

Elmar Kits maalis saagirikkaid põlde imetlevaid viljavihkudega inimesi ning õunu noppivaid naisi kujutavad dekoratiivpannood Kehtna kolhoosi tellimisel. Need olid mõeldud kaunistama keldrikorrusel asuva kolhoosisöökla ja kohviku seinu. Pannood valmisid 1969. aastal ehk kolm aastat enne kunstniku surma ning on Kitse loomingu küpsed, täiuslikud näited. Maalitehniliselt on Kits kasutanud talle omast krohvipinna elavdamist sgrafiitole sarnaneva reljeefsusega, värvidena on kasutatud tõenäoliselt õlitemperat.

Kolhoosile kuulunud hoone läks 1976. aastal Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu valdusesse, kus on seda tänaseni. 2011. aastal pöörduti Eesti Kunstiakadeemia poole, et maale konserveerimise abil väärtustada ning tutvustada tuntud kunstniku tehtud töid ka kohalikule kogukonnale. 2008. aastal olid niiskuse tõttu kahjustada saanud pannood ruumide remondi käigus lakitud üle saunakaitsevahendiga, et peatada edasine värvikihi eemaldumine krohvipinnalt. Ehkki kavatsus oli hea, hakkas kunstiteose viimistluskihiks sobimatu lakikord tumenema, samuti oli häiriv selle intensiivne ja krohvile maalitud teoste olemusega vastuolus olev läige. Pannool „Õunaaias” esines ka suurem, varasema restaureerimise käigus rekonstrueeritud piirkond. Kõige töömahukam osa konserveerimisprotsessis oli tumenenud lakikihi eemaldamine, mille peale kulus piltlikult öeldes kogu Raplamaa piirituse tagavara. Pärast lakikihi eemaldamist on taas näha, kui heledaid, mahedaid ja helgeid värve Elmar Kits oli nende pannoode maalimisel kasutanud.

Kits kujutas oma töödes õitsvat maaelu ning ka praegune tööde valdaja on jätkuvalt põllumajanduse edasiviija. Ühistu hoiab endale kuuluvat killukest kunstipärandist ning aitas paaril kõrgetasemelisel teosel taas nii otseses kui kaudses mõttes ilmavalgust näha.

Merike Kallas, Hilkka Hiiop