Kohrutatud roostevaba teras
Ei ole mälestisena arvel

Katsetused telepildi näitamiseks toimusid Eestis juba 1930. aastatel, ent esimene telekanal loodi 1955. aastal. Esialgu tegutses Tallinna Televisioonistuudio Raadiomajas, 1965. aastal valmis ka telemaja – üks Eesti esimesi sõjajärgseid modernistlikke kontorihooneid, mis oli kohandatud üksnes telesaadete tootmiseks ja edastamiseks vajaminevale eriomadustele. Pärast oma majja kolimist sai Tallinna Televisioonistuudiost Eesti Televisioon.

Telemaja autorid Paula Koido ja Paul Madalik ei näinud hoonele ette dekoratiivteost, kuni arhitekt Udo Ivask tutvustas neile ERKI metalliosakonna tudengit Igor Balašovi. Toona tähendas metallikunsti studeerimine peamiselt ehtekunsti vallas tegutsemist, Balašov aga igatses luua suuremõõtmelisi metallskulptuure. Nii sündiski koostöö telemaja projekteerijate ning Balašovi vahel. Hoonega samal aastal valmis skulptuur „Telesilm” – Balašovi lõputöö toonases ERKI-s.

Balašov kavandas hoone fassaadile abstraheeritud silmamotiivi, mis pälvis heakskiidu nii telemaja arhitektidelt kui ka uuendusmeelselt juhtkonnalt. Ideoloogilise korrektsuse eest vastutavates instantsides tekitas kompositsioon aga umbusku. Keskne silma kujutav detail oli arusaadav ja selle üle ei nurisetud – silm nagu silm ikka, lisaks televisiooni kontseptsiooniga igati kooskõlas. Küsimusi tekitasid aga ülejäänud detailid. Balašov nägi kavandis ette silmast kahele poole vertikaalselt suunduvaid pikki ja kitsaid elemente, mis sümboliseerinuks telemaste. Allapoole suunduva „mastiga” ei oldud rahul, kuna ükski antenn ju sedasi ei asetse. Televisioonihoone oli tarvis kiiresti käiku lasta ja rolli mängisid sellistel puhkudel ka tutvused, nii läks kunstniku kavand kõigele vaatamata töösse.

Ainus peaaegu sobiv ruum suuremõõtmelise skulptuuri valmistamiseks oli ETV enda remonditöökoda. Seal hakkaski Igor Balašov katse-eksituse meetodil monumentaalset silma meisterdama. Kuna antennide parandamiseks mõeldud telemaja remonditöökoda polnud siiski piisavalt avar ning sedavõrd suure pinna töötlemiseks polnud noorel Balašovil ka vahendeid ega kogemust, nägi kunstnik plekitükkide töötlemisega vaeva mitu kuud, enne kui silmaskulptuur seinale monteerimiseks valmis oli. Telemaja siseruumidesse loodi ehitusjärgselt teisigi dekoratiivteoseid. Tänaseni on lisaks „Telesilmale” säilinud vaid Gonsiori tänava poolse fuajee vitraaž.

Anu Soojärv