Tagasi kaardi juurde

Sekomaal “Mahtra sõda”

Valmimisaasta: 1985

Aadress: Põlva maakond, Põlva vald, Peri küla

Autor Andrus Kasemaa

Tempera kuival krohvil
Ei ole mälestisena kaitse all

Ürgoru kaldal, Peri vanas mõisapargis asuva Ado Eigi ja Ann Toode projekteeritud kolhoosikeskuse valmides telliti Tartu kunstnikult Andrus Kasemaalt saali otsaseina majandi nimest lähtuval teemal mastaapne pannoo.

Kasemaa pole ei tellija ootustel ega riigikorra painel lasknud kängitseda oma pöörast ja ekspressiivset kunstnikunatuuri. Maali sõjakasse keerisesse on kaasatud isegi kinonäitamisavad ja ventilatsiooniaugud. Lisaks romaani tegelastele on stseenidesse maalitud umbes pool tosinat kolhoosi töötajat, kes teose sündi uudistamas käisid (esimees on püssiga lühikeses seinas all vasakul ja raamatupidaja seaduseraamatuga paremal üleval). Rühma keskel on punase habemega Matti Milius.

2021. aasta algul restaureeris pannoo Kõrgema Kunstikooli Pallas lõputööna Randel Saveli, keda juhendas Tuuli Puhvel. Kuna praeguse Peri külakeskuse saali on kasutatud pingpongi ja piljardi mängimiseks, oli maaling saanud hulga muljumiskahjustusi, mis omakorda olid laialt valge pahtliga üle pahteldatud. Väga robustselt oli kinni krohvitud osa ventilatsiooniavadest püssitorusid.

Juba restaureerimistööde käigus hakkas restauraatoriteni jõudma kumu hoonet ja pannood ähvardavast ohust. Ja tõsi see on – vallal on plaan see maja liginullenergia meetme raames lammutada. Nii suure ja arhitektuuri integreeritud teose teisaldamine oleks päris utoopiline ettevõtmine. Kas tõesti lendavad neli varesepoega, viis hobust, umbes nelikümmend viis inimfiguuri ja fööniks liivamandalana tuulde? Õnneks on söakal külaseltsil idee, et amortiseerunud hoonet võiks oluliselt vähendada ja saalimahule vajalikke ruume, varjualuseid ja terrasse lisades sellest kunstitempel-pargipaviljon kujundada.

Lõpetuseks mõte Randel Saveli uurimustööst: „Peri seinapannoo on oma olemuselt puhas tänavakunsti žanri kuuluv teos, milliseid samal ajal tehti New Yorgi tänavatel, aga mitte ENSV kolhoosikeskuste kultuurimajades. Pannoo kõnetab sotsiaalselt, sisaldab vaimukat allteksti koos peidetud nüanssidega ja on isegi tehniliselt sarnaselt teostatud.”

Tuuli Puhvel